j0, olen nüüd nädala internetist eemal olnud. Vahelduseks täitsa värskendav. Kuna Birgitil tuli kutt siia siis vabastasin toa ja kolisin backpackerite hostelisse, mis on ühtlasi ka sukeldumiskeskus www.mantalodge.com.au. Teen siin paartundi hommikuti tööd, peamiselt tubade koristamine ja saan selle eest tasuta ööbida, mis pole üldse paha diil. Raha hoiab siin kõvasti kokku. Kui minukord kööki koristada on siis kõik välja chekinud külaliste toit läheb minu kappi. Tuba jagan nelja inimesega, kohalikus toidupoes töötavava Jasoniga ja esimesed neli ööd USA tüdruku Helena ja Sveitsi kuti Marcoga, kes viis mind kurssi kuidas siin kõige väiksemate kulutustega äraelada, kuna tema oli siin juba neljandat korda koristaja. Alates eilsest asendavad Marcot ja Helenat Texase tüdrukud Hannah ja Lauren.Teisel õhtul oli Manta pesamuna Joshi 18nes sünnipäev, kuhu mind kui uut meeskonna liiget viisakalt kaasa võeti. Sünnipäev koosnes dinerist restoranis Fishes, kus töötavad pooled eelmise kodu naabrid ja väikesest tantsust klubis Mason, ilmselgelt mina ei tantsinud. Mina degusteerisin erinevaid kohalikke õlusid ja vaatasin teiste tantsu, hetke lemmik õlu Pure Blonde, hele low carb and low fat nagu enamik siin. Õhtu nael oli see kui Joshi sõber Mat, keda tuntakse saarel hüüdnimega Silent Bob, mind kalale kutsus kuna ma ka selline vaiksem tüüp tundusin.

Üleeile lõunal jobutasime niisama põhi suitsunurgas nagu alati ja juurde astus üks vanem tugevalt päevitunud onu, kes hakkas rääkima, et ta on leiutanud seadeldise, mis aitab inimestel hoovuste poolt avamerele mitte ärakantud saada ja et nad hakkavad rannas sellele promotional videot filmima, mida näidatakse üle maailma õppematerialina. Nimelt oli ta vaja katsejäneseid näitamaks, et aparaat töötab. Kuna mu üksi põhimõte praegu on, et never refuse an invitation(Orbital – Beached) siis otsustasin et miksmitte, polnudki ju veel kordagi vette saanud siin oldud aja jooksul. Lõpuks osalesid videos ainult kolm inimest, mina ja üks kohalik surfarite paar. Pidime sügavamasse vette ujuma, laskma ennast hoovusel poideni kanda ja laskma ennast kaldale tõmmata ja nii mõned korrad kuna kaameraonu oli mingi kõva tegija ja tema sõna maksis. Klipp lubati DVDl mulle koju saata.

Eile käisime enamiku manta staffi ja paari hosteli külalisega minu esimeses kodus aiapeol. Väike grill, õlu ja J. Igati kordaläinud õhtu, missest et natuke kahju on tegelt, et seal ei ela enam. Aga õnneks on paari päeva pärast Dajani(endine õpetaja) sünnipäev ja on põhjus jälle tagasi minna. Nüüd ootan kas saan hotelli tööle kuhu vahepeal kandideerisin ja millal algab järgmine PADI koolitus.

Juba rikkusin oma esimese kirja lubadust. Vabandan.

20.august

Eile käisin kohaliku ööeluga tutvumas. Masoni klubis mängis Asa Broomhall, muusika ei olnudki kõigehalvem aga kurb vaadata, kuidas bänd mängib tühjale saalile. Kokku oli tulnud max 30 inimest. Ühesõnaga ööeluga on siin tuuga, äkki suvepoole on olukord natuke rõõmsam.
Täna lõpetasin rannas raamatu, leidsin kaljuotsas omale hea spoti, kahju et ainult rohkem raamatuid kaasas pole. Siis poest väike chocolate bavarian kook (ise ka imestan, et käisin poes ainult koogi järgi) ja koju ära. Natuke suutsin töökuulutusi vaadata, kui unustasin ennast neljaks tunniks http://www.itsbetterinthewind.com/ lehele, väga asjalik tripp. Aga kell on juba ootamatult kaks ja midagi peab homseks ka jätma.

Päev Clevelandis

Bus tickets: 9 AUD
Ferry tickets: 12 AUD
Finding out it´s a national holiday and all the shops are closed: Priceless

http://www.miami-fever.com/

Üleeile üritasin väikese jooksuringi teha aga jäin hoopis North Gorge´ile vaalasid vaatama. Saar jääb nende igaaastase rännaku teele, eriti ranniku lähedalt pidid mööduma siis kui koos väikestega tagasi tullakse. 40 tonnistele küürvaaladele lisaks lisandusid kontole paar delfiini.
Eile sai esimene tööots tehtud, aitasin 5 tundi pulma setupi teha. 1000 krooni eest võib teinekordki mõned laternad lakke riputada. Eriti magusa koha oli saanud endale valvurionu, kahe öö eest 900 dollarit.
Täna lebotasin tühjas rannas ja lugesin raamatut Hirm ja jälestus Las Vegases. Koduteel nägin puuotsas magavaid kassisuuruseid nahkhiiri (läks väga teemasse), kes teab see teab.

architecture from A-Cero

http://www.a-cero.com/

Rainbow by Helmut Smits

Nii...olen nüüd natuke sisseelanud ja võib väikese kokkuvõtte teha. Siia jõudmine läks suuremate probleemideta kui välja jätta Istanbulis 25 euroga ülelaskmise ja Sydneys lennu pool tundi edasi lükkumise. Esimene õppetund - Türgis vältida igasuguseid ettemakseid.
Austraaliasse sõites tuli täita väike leht, miks ma sinna lennata tahan, mis mul kotis kaasas on jne. Nad päris rangelt kontrollivad, mis nendele sisse tuuakse(take only pictures, leave only footprints). Kuna piirilt sain lihtsalt läbi jalutada siis tundus, et panin linnukesed õigetesse kohtadesse.
Brisbanei lennujaama infopunktist sain 15 dollariga coachtransi pileti, mis viib siis vabalt valitud kohta linna piires. Peatusin Base Brisbane Embassy hostelis, kuhu jõudsin viis minutit enne südaööd ehk siis piisava varuga. Toakaaslastega(2 tüdrukut 2 poissi) kontakti luua ei õnnestunud kuna minu tuleku ja mineku ajal magasid kõik. Koht tundus turvaline, kuna põrandal vedeles mitu macbooki ja muidu vidinaid, enda väärtuslikumad asjad aga võtsin ikka voodisse. Hommikul 11 ajal tuli Birgit mulle vastu. Olime kohe asjalikud ja avasime Commonwealth Bank of Australias mulle arve. Kohalikku telefoninumbrit esialgu saada ei õnnestunud kuna poes oli liiga pikk järjekord. Panime kotid kappi lukutaha(ainuke koht Brisbaneis on Roma Stationi rongipeatuses) ja tegime paaritunnise linnaringi. Brisbaneist North Stradbroke Islandini sõidab umbes 3 tundi, kahe bussi, rongi ja praamiga.
Elan 76 Mooloomba Roadil Point Lookout´is. Majas viis korterit, kaks brasiilia venda(surfarid/kokad) ja ühe venna sakslannast tüdruk, kaks prantsuse türdukut, üks austraalia kokk, endine austraalia õpetaja oma 12aastase verevähis koeraga ja kaks eestlast. Väga kirju seltskond nagu viimaste päevade istumised on näidanud.
Üleeile sain tuttavaks kohaliku sukeldumisinstuktoriga, lubas sõbrahinda teha PADI koolitusel, loodan et seda ei lubanud need õlled mida jõime.
Eile oli Birgit sõbranna ärasaatmispidu, sõitis tagasi läänerannikule koju mahepõllundust vms edasi õppima, väsis turistidele kohvivalamisest lõplikult ära.
Neljapäeval esimene tööots, pulmade setupi tegemine ja laupäeval asjade kokkupanek. Ehk õnnestub siis reedel weddingcrasherit teha.
Üritan edaspidi mitteniipikkade kirjadega ennast ja teid koormata.