Ja 90 kilomeetrit tunnis s6ites hyppas konksu otsast lahti autotaga olev treiler 15 kayakiga. Suutsin ennast ja viis kaasreisijat korralikult 2raehmata. Straddie Adventures ikkagi. 6nnelik 6nnetus, keegi ega midagi viga ei saanud.

Vihmaperioodi lõpus leidis üks püüton kolm korda tee meie hosteli kuuma plekk katuse alla. Õnneks on meil siin mõned inimesed neid kodus pidanud ja oskavad nad metsa tagasi transportida. Ise leidsin oma toast kaks päeva järjest suure ämbliku, võimalik et samasuguse orienteerumisvõimega nagu püüton. Kolmandat korda ei ole õnneks näinud. Konkreetne ämblik(huntsman) ei ole mürgine aga vajadusel oskab valusalt hammustada.
Viis päeva tutvustasin saare elu Jaanusele ja Tanelile, kes elavad viieminutilise autosõidu kaugusel Nõmme kodust. Aga poistel sai raha otsa ja läksid farmitööd otsima.
Ära sai peetud Chongi 33. sünnipäev. Tehtud esimene iseseisev autosõit maismaal, gps oli muidugi suureks abiks. Proovitud wakeboardingut surfipoe omaniku Barry teises bisnesis Lake Moogheral http://www.campmoogerah.com.au/ . Saime koos Di`ga spidomeetrile 109 km/h. Di on kenaduselt üle keskmise tüdruk, ainult paari veaga, käesurumises jääksin ma talle ilmselgelt alla ja talle ei meeldi poisid. Di teeb kõvasti sporti, erilist rõhku paneb triatlonile ja vabalajal on vanglas valvur. Wakeboarding oli lihtsam ja lahedam kui esialgu julgesin arvata, sain ilusti esimese korraga püsti, ainult peale esimest kukkumist ei raatsinud köiest kohe lahti lasta ja sain sellega pikki jalgu, tervisekindlustusega ühendust ei ole vaja võtta. Suure plussi andis esimesele kogemusele koht, mäed taustal ja mitte ühtegi teist inimest veepeal, kuna nädalavahetustel võtab seal oma skuutritest viimast ligi 20 inimest.
Õhtul sai Barry juures basseinis käidud, vibuga lastud ja õlut joodud. Ilmselgelt ei käinud aga asjad selles järjekorras. Barry elab suurel krundil, üle viie aakri, kus muruniitjaks jookseb ringi väike poni. Toas ajavad karvu kaks koera ja kolm kassi, ning sulgi ligi 15 papagoid. Üks koertest on minulemmik erinevat värvi silmadega sibery husky Tess, kes täielikult ignoreerib Barryt kuna ta teda kunagi pidevalt kinnisidus, huskyd armastavad jalutama minna ja mitte enam tagasi tulla. Maja all asub väike helikindel iseehitatud lindistamisstuudio. Õnnestus ära näha tütre Melissa erakool, oma täissuuruses golfiväljakuga ja muude lisadega.
Nüüdseks on vist saare enamik autoga läbitavaid teid äraproovitud. Millest suurem osa on offroad rajad.
Kaks viimast nädalvahetust toimus hostelis mantafest. Päevas neli paaditäit sukeldujaid sukeldumisi, õhtusööke ja ettejandeid manta raidest ja ülevaateid viimastest uuringu tulemustest.
Vabariigi aastapäev kannab siinpool maakera nime Hug an Estonian Day, millest ei pääsenud minagi.
Väljas 33 kraadi, suur osa päevast möödub vees. Niiet siin arvutitaga ei tahagi vägapikalt istuda.
Ühesõnaga, wish you were here hõngulisi hetki ikka jagub. Viimast pildimateriali saab näha Facebookis kuna siia nende üleslaadimine võtab liiga palju aega.
Järgmisekorrani

Kuidas mul l2heb ? Eelmine n2dal k2isime paariskayakiga laineid pyydmas, 6nnestus saada v2hemalt yks niikorralik laine, et olin terve kehaga ilusti ''tube''is nagu surfivideos. Aga kui meiekohale tuli tiirutama piirivalve helikopter siis lidusime kiirelt veest v2lja. Helikopter rannas t2hendab yldjuhul haid. Aastavahetus tuli Stradbroke hotelsi peol kontserdil moshpitis hypates ja p2rast m;;da randa koju orienteerudes.
5. - 7. jaanuari veetsin Brisbaneis. Tripi p6hieesm2rk oli festivalil The Nationali n2ha, Ladyhawk ja Klaxons olid ainult boonuseks. T2nu Chongile sain YHA Brisbanei hostelis tasuta majutuse. Sinna j6udes oli ilm ilus, kuni kaks tundi enne minu kontserti hakkas padukat sadama. Kuna festival toimus botaanikaaias siis 6nnestus lavast mitte v2gakaugele puualla koht saada, olin vist ainuke inimene kes sai mugavalt selga toetada. Kergele kylmetusele ja l2bim2rg olemisele vaatamata oli kontsert kylmav2rinaid tekitav. Eriti veel kui Matt Berninger tuleb paduvihmas publikusse ja jalutab inimeste vahel poris viimase loo ajal, niil2hedal et ma kuulen tema h22lt ja mitte t2nu k6larite v6imendusele. Kuna kohe peale kontserti hosteli poole jalutama ei raatsinud hakata siis sain 30 minutit paduvihmas, ilma kilejopeta ja poriste tossudega jalutada. Esimene peatus kus oma s2rgi ja pyksid v2lja v22nasin oli k6rghoone George streetil, peale viite minutit selle trepil istudes ja natuke hinge t6mmates hakkas maja tulet6rje alarm t;;le, nelja minuti p2rast oli maja ees kolm tulet6rje autot, v6tsin seda kui m2rki edasi liikuda. Teepeale j2id 6nneks paar 24/7 avatud poodi ja sain seal teed/kakaod juua. Teise p2eva hommikuks ei olnud vihm j2rgi j22nud ja otsustasin linnatripi asemel muuseumi tripi kasuks. Otsus langes Gallery of Modern Art ja Queensland Museumi kasuks, kahel p6hjusel kuna nad olid hostelist 10 minutise jalutusk2igu kaugusel ja m6lemad tasuta. Aga ei kahetse neid viite tundi seal isegi kui oleks maksnud. Aga kell oli saamas 4 ja oli otsuse aeg kas minna tagasi pori sisse v6i mitte. 168 dollarit piletiraha oli nagu makstud ja Klaxonsit tahaks ka nagu veel n2ha. Otsustasin et kui leian odava kilejope siis l2hen. Kuna 250 dollariste jopede k6rval 130 pealt 99 peale allahinnatud jope tundus odav siis l2ks kaubaks. Kummikutesse seekord ei investeerinud. Luban et j2rgmine kord l2hen festivalile paremini ettevalmistunult. Porislibistamism2ngud ja Klaxons n2htud hakkasin tagasi jalutama, vaatamata pidevale vihmale kuivalt, h2sti investeeritud 99 dollarit. Hosteli telekaruumis tennist vaadates avastasin, et olin eelmisel 6htul ikka korralikult kylma saanud. Niiet uneaega kogunes see öö maksimum kahe tunni jagu. Sellele vaatamata tuli 2ra k2ia State Library of Queenslandis ja kinos enne kui alustasin trippi kodupoole, mis koosneb tunniajasest rongis6idust + 5 minutisest bussis6idust + 35 minutisest praamis6idust + 20 minutisest bussis6idust. Seekord tuli rongis6idu pikkuseks tund ja 15 minutit, kuna politseil oli vaja huligaanitsevaid noorukeid mööda rongi taga ajada. Kohe peale koju j6udmist teatati, et saare k6ige kallim restoran Amis (mille peakokk k2is U2le isiklikuks kokaks Brisbanei kontserdi ajal) vaja h2dasti n6udepesijat kuna 70 inimest on laua broneerinud. Kiirelt 400ne paracetamol ja tööle.
Eile oli Ryani synnip2ev. Ryan on kokk Uus-Meremaalt minu eelmisest töökohast La Foccaciast ja inimene kellega siinoldud aja jooksul k6ige rohkem suhtlen. Kes parajasti synnip2evale eelneval 6htul t;;lt koju jalutades yhe oma esihammastest suutis 2rakaotada, dont ask. Kui palju muutub inimese v2limus ilma esihambata :) Kuna vihma sadas loobusime kalale minekust ja Chong viis meid oma Land Roveriga fourwheel drivile Tripping rockile( vist saare k6ige k6rgem ja eraldatum koht kuhu saab ainult piisavalt v6imeka autoga). Muidugi otsustas auto k6ikidest kohtadest just seal mitte enam k2ivituda. Peale kerget paanikat ja k6ikide juhtmete loksutamist, leidsime vea kaitsmete karbist ja saime ilusti tagasis6itu alustada.
T2na on p2evl2bi k6ikidest kohalikest kanalitest yleujutuste uudiseid n2idanud, kuna Toowoombat tabas öösel ''inland tsunami'', 10 inimest hukkunud ja 78 kadunud. Tunni ajaga sadas poolteist meetrit vett. 75% Queenslasndist on nyydseks kuulutatud katastroofi piirkonnaks. Niiet ma p22sesin oma festivaliga suhteliselt h2sti. Homseks j6uab uputus Brisbanei ja siis hakkavad p6hijamad pihta, arvatavasti igaksjuhuks lylitatakse elekter v2lja, mis t2hendab et ka saarel. Ning paari p2eva p2rast valmistume tsykloniks. Elan 100 meetri kaugusel ookeanist, niiet saab huvitav olema.

Tere
Seekord siis natukene erinevad pyhad. Ausaltöeldes ei n2e enam mingit p6hjust j6ule kui selliseid t2histada, eriti veel kui perega koos ei ole. Lootsingi seekord kogu jamast p22seda aga ei, hostelisse osteti plastik kuusk ja vorbiti j6ululauludega plaate. 23. varahommikul k2isime paadiga kalal, algselt plaanitud kahetunnisest reisist sai neljatunnine loksumine vihmas, ylekeskmise lainega merel. Aga olingi unustanud juba kui ebameeldiv on oksendamine. Saagiks kymmenkond 30 cm kala ja 16 kilone barracuda. Ylej22nud p2ev m;;dus meret6bisena. 24. oli 6nneks pool p2eva vihmavaba ja sai kogu seltskonnaga rannas v6rku m2ngida. Turistidele 6ppetund, et pilves ilmaga v6ib ka nahk 2ra p6leda. Muidu p2evakava v2ga ei erinenud ja p6hirolli m2ngisid söök ja jook. Hapukapsa asemel siis seekord kingprawnid ja v2hid. P2ev l6petati Xbox 360ga, uued m2ngud milles pulte asendab m2ngija keha ja kus p6hihuumor tuleb mitte m2ngu vaid m2ngija vaatamisest.
Yldiselt on v2ga vesine olnud viimasel ajal, mist6ttu ka t;;d v2hem, sandboardingut m2rja liiva peal ei tee ja vihmaga kayakis6it ei ole ka k6igeatraktiivsem.
Head vanaaasta lõppu !

Olen elus. Pole lihtsalt kirjutamise hoogu peale tulnud viimasel ajal. Peale selle lause kirjutamist avastasin, et seda hoogu pole ka nüüd. Aga mingisuguse kokkuvõtte peaks tegema, muidu läheb endalgi meelest ära, mis toimunud on. Eredamad hetked: kui hosteliomaniku isa multimiljonärist sõber(kelle eest pidime erilist hoolt kandma) otsustas peale sukeldumist südameataki saada ja tema helikopteriga äraviimine(nüüdseks koomast välja tulnud ja paranenud), hosteliomanikul uude majja kolida aitamine(mille eest tasuta sukeldumine anti, mis oli iseenesest hea tehing kuna uus kolmekordne maja asub mäe otsas ja külmkapid on samarasked kui Eestis), near death experience kalal käies(otsustasin 30 sendise konksu järgi minna, mis kivitaha kinni oli jäänud kui laine mind natuke mööda teravaid kive lohistas ja siis vette lükkas, jättes mälestuseks mõned armid), Chongiga koaalajahil käimine(ilmselgelt fotokaga), känguru liha grillimine, 1100 kuubise Yamaha skuutri taga täispuhutavast batuudist elueest kinni hoidmine, uus töökoht (istun surfipoes letitaga, põhiliselt laenutan laudu, rattaid, kayakeid ja snorgeldamisvarustust ning aegajalt instruktoriks sandboardingul ja kayakisõidul). Peaks raskestiloetavate lausete kirjutamise konkursile minema.
Päevad on kuidagi nii üheks sulanud ja olen siin olemisega ära harjunud, et asjad mis lugejale tunduksid huvitavad on endale juba tavaliseks saanud. Proovin veel midagi meenutada...
Minu ´´lugemiskaljult´´ otsustas üks 23. sünnipäeva pidav kutt surnuks kukkuda, rohkem pole sinna lugema sattunud. Võibolla tingitud ka sellest, et esimest korda siin oleku ajal ei ole mul ühtegi hetkel käsil. See nädal lendavad üle saare oma viimaseid lende F-11 hävituslennukid, millest üks uputatakse loodetavasti meie lähedale ookeani. Sukeldujatel ei oleks midagi uue sukeldumiskoha vastu, minul kaasaarvatud. Õhtuti käib suitsunurgas kookaburra(lind kes teeb ahvi hääli) lambalihaga toitmine. Kaheks päevaks adopteeris Chong pesast välja kukkunud pääsukese. Putukate ja ussikeste pipetiga sisse söötmine ja lennuõpetused said ootamatu lõpu kui öine ´´külm´´ Alberti ära võttis. Olen kolm erinevat autot listi saanud, kõik suured ja kobakad dsiibid. Harjutanud koos skuutritreileriga ja ilma liivaradadel sõitu ning teinud 30nele, taskulampide ja helendavate pulkadega varustatud, koolilapsele öösel sandboardingut.
Eile õhtusöögile jalutades jäi üks samm puudu, et oleks astunud kahemeetrise püütoni otsa ja täna tegin 44nele jaapanlasele kayakitripi Brown lake´il. Tekstina tundub väga kuiv kõik, saadke mulle jõuludeks HD kaamera ;)